k u l t u r i k a l a a l l i t n u n a a t p i l l u g u - www.kulturi.gl
Saqqaa Dansk
English

Kulturi Kalaallit Nunaat Pillugu

Kulturi Kalaallit Nunaat nittartakkakkut isertarfiuvoq Kalaallit Nunaanni kulturikkut attuumassutilik. Kulturi Kalaallit Nunaat siunertaraa sapinngisamik Kalaallit Nunaanni nalunaarutit tamakkiinerusumik nittartakkakkut saqqummiutissallugit.

Sisimiut Katersugaasiviata Kulturi Kalaallit Nunaat aallartisarlugu 2001-p naalerneranni aallartippaa. Februarip 14-niit 2005-p tungaannut Kulturi Kalaallit Nunaanni akissussaasimavoq Klaus Georg Hansen martsip 2004 tungaannut Sisimiut Katersugaasivianni ittuusimasumiit. Februarip 14-niit 2005-p aallarnerlugu paasissutissanik nutaanik katersuisussanut aaqqissuunneqalerpoq Sisimiut Katersugaasiviani sulisuniik.


Kulturi Kalaallit Nunaat ineriartornissaa pitsanngornissaalu pingaartinneqarlunilu oqaatsit arlarlit atorlugit assinik toqqorsiviliortoqarsimavoq ingerlattuarnissaalu isumagineqarsimavoq. Kalaallit Nunaata qarasaasiatigut assinik toqqorsivia ineriartortinneqarsimavoq Michael Husen-mit, assigiinngitsuni qarasaasiani siunnersortitut atorfilik, soorlu Odense-p illoqarfiata Katersugaasivianni toqqorsiviillu Qallunaat Nunaanni.

Kalaallit Nunaata qarasaasiatigut assinik toqqorsiviata aallaqqaammut pimoorussamik siunertaraa nunatsinni kulturitsinnik sammisallit ataatsimoorfeqarnissaannik, peqatigiiffiit, suliffeqarfiit namminersortullu namminerisamik akunnermiliullutik Kalaallit Nunaanni assitigut oqaluttuartassatigut tapersiisassasut.

Paasissutissanik katersuiffik (databasen) elektroniskimik assinik toqqorsivittut Kalaallit Nunatsinni katersugaasiveqarfiit atorsinnaasaannik atugassarineqartutut aaqqissuussarineqarpoq. Aaliangersimasumik piffimmit nammineq imaritinneqartumik qarasaasiakkut assinik toqqorsiveqartumit attaveqanngitsumillu periarfissaqarpoq oqaluttuassartat ilisimasallu tamanut siammarterinissaq nittartagaq aqqutigalugu, Kalaallit Nunatsinni nunarsuarmioqatinullu.

Ukioq 2005-p ingerlalerneranni assinik paasissutissanik toqqorsivik 20.000-t qaangerlugit imarai, tamarmillu Kalaallit Nunaannut tunngasunik attuumassutillit. Saniatigut periarfissiisoqarnikuuvoq namminerisamik assinik pigisanik nittartagaq aaqqissuussisoqarnissamut, saqqummiinermi atuartitsinermiluunniit atugassanik ujarlerfittut, soorlu naqititerisartut, oqalugiarnermi ilisimatusarnermiluunniit. Piffissap siulliup ingerlaneranni assinut tunngasunik pingaarutilinnik oqaaseqaatinik amerlasuunik pissarsisarsimavugut. Neriuutigaarput suli amerlanerusut assinik paasissutissanillu tunioraasassasut, assinik oqaluttuarisaanermut oqaluttuartitsisumik pissarsinitsinni.

Kulturi Kaallit Nunaata kulturikkut ullorsiutaa 2001-miilli paasissutissanik Kalaallit Nunaanni pisussanik pilersuisuuvoq. Paasissutissanik tunioraasut makkuupput namminerisamik paasissutissiisut, suliffeqarfiit Kulturikkut timersornermillu sammisaqartitsisut quppersagaq Papiit.

Sapinngisamik inunnik illoqarfimmiunik pikkorissaanissamik Kulturi Kalaallit Nunaat aallaqqaammut isumagisarpaa. Tassani anguniarneqarpoq IT atorlugu pikkorissarnermi piginnaanngorsaanissaq katersugaasivimmi sulisunut suliffissaqanngitsullu pikkorissaaneq Sisimiut Katersugaasivik aqqutigalugu. Atuarsinnaavat pikkorissaaneq 2002-mi imaluunniit uani takukkit suliat ilaat. Pilersitsineq tunuliaqutigalugu Kulturi Kalaallit Nunaat peqataatinneqarpoq Arctic Circumpolar Route-mut, UNESCO-mit Arctic Institute of North America-millu aningaasanik tapersersorneqartumit.

Ukioq 2004 aallarnerfigalugu piffissangaatsiaq atorlugu saqqummiunneqarsimavoq Kalaallit Nunatta inuup inuuneranik pisimasunut toqqorsivia, tassani periarfissaqarluni toqqaannartumik paasissutissanik internetbrowseri (programmi) atorlugu immersuisoqarsinnaalluni. Inuup inuunerannut pisimasunut toqqorsivia kinguaariit oqaluttuassartaannik ujarliutitut atorneqarsinnaavoq, paasissutissat assinik toqqorsivik ilanngullugu atorneqarsinnaavoq, tassunga taarsiullugu Kalaallit Nunaata atuagaq, Grønlands Grønne Bogimut. Suliarli suli pisortatigoortumik tamanut saqqummiunneqanngilaq, kisianni ilimanarpoq pissasoq 2005-mi.


Paasissutissat quppernernut pigaaruteqarluarsinnaapput Kulturi Kalaallit Nunaannut oqaaseqaatit minnerunngitsumillu isumassarsiat pitsanngorsaatissallu Kulturi Kalaallit Nunaat Kalaallit Nunaata assinik toqqorsivia avataanniit pissarsiarerusunnarput. Sisimiut Katersugaasivianut sulisunut emaili aqqutigalugu nassitsigisi.

Kulturi Kalallit Nunaat ineriartortinneqarpoq ilisimatusartoq stud.mag. eksimologiimi, Københavnimit Jakub Christensen Medonos. Kulturi Kalaallit Nunaat ilisarnaataa assiliartaannik assiliisuupput Emil Hertz, Frank Sejersen, Adda Shack, Jan Kalivoda, Leif Christensenimillu.